Autor: EVELIN JÕEMÄGI perearst-resident

Enamik inimesi on kõrvavaiguga tuttavad. Kuigi kuulmekäigust erituv vaik võib tunduda ebameeldiv ning olla kosmeetiliselt inetu, on tal kõrvas tähtis roll – õlitada, puhastada ja ühtlasi kõrva kaitsta. Probleemseks muutub vaik siis, kui teda eritub tavapärasest rohkem, selle murega on hädas 3–10% inimestest.

Rohke vaigu eritumine ja ka tihenemine soodustab vaigukorgi teket, see omakorda võib kuulmekäigu ummistada, mille tagajärjeks on sageli kuulmislangus. Kuna vaigukork kujuneb aegamisi, siis ei pane inimene ise tähelegi, et kuuleb halvemini. Samas, pärast ujumas, duši all või vannis käimist, kui vesi kõrva läheb, võib vaik paisuma hakata ning mõnikord sulgeb kuulmekäigu täielikult – tekib järsk kuulmislangus või lukus kõrvade tunne.

Kui kõrvad on pikemat aega lukus, valutavad, sügelevad, eritavad vedelikku või on kuulmine langenud, peaks perearsti poole pöörduma. Vahel on põhisüüdlane tõesti vaik, teinekord on põhjus aga tõsisem – näiteks põletik. Selle kindlakstegemine on võimalik kuulmekäiku sisse vaatamisel. Vihje muule põhjusele annab ka näiteks nohune nina, mis viitab nina-kõrva vahelise ühenduse – kuulmetõrve – tursele ja keskkõrvapõletiku tekke ohule.

Mida saab vaiguummistuse ennetamiseks ise ära teha? Küllalt sageli kuuleme väljendit „pese kõrvad ära”. Kas ja kuidas aga kõrvu pesema-hooldama peaks? Tegelikult ei olegi vaigu eemaldamine kuulmekäigust üldjuhul vajalik, kõrv hoolitseb selle eest ise, juhtides vaiku väljapoole. Saades aimu vaigu olemasolust, kiputakse kahjuks siiski usinasti kõrva seestpoolt puhastama.

Ettevaatust kõrva puhastamisel!

Vatipulk on sage abimees, millega inimesed kõrva torkima kipuvad. Kuldne reegel on see, et pulgakesega võib puhastada kõrvast seda osa, mis silmale näha – peamiselt siis kõrvalesta ja veidike ka kuulmekäigu avaust. Kuulmekäiku vatipulgaga sisse minna pole soovitatav, seda kahel põhjusel.
Esiteks võib kogemata vigastada käigu seina ning tekitada põletiku, teiseks on oht lükata kuulmekäigus olev vaik vastu kuulmekilet ning nõnda ajutiselt ühest kõrvast kuulmine kaotada. Viimane on küll üldjuhul arsti juures lahendatav probleem – kuni vaik saab välja loputatud –, ent siiski väga ebameeldiv taluda.
Mõnikord ei piirduta ka vatipulgaga. Inimesed on uskumatult leidlikud ja haruldane pole juhus, kui kuulmekäiku sorgitakse peenikese nõela, hambaorgi või sukavardagagi. Siin lisandub eespool nimetatud ohtudele ka kuulmekile mulgustamise võimalus. Auk kuulmekiles ei parane aga üleöö, harvadel juhtudel kuulmekile terviklikkuse taastumist ei tekigi. Seega – kodustes tingimustes kõrva puhastada küll võib, aga ainult „silma kontrolli all”.

Parim viis vaigukorgi ummistusest jagu saada on see välja loputada. Kõrva loputusega tegelevad eelkõige just perearst ja -õed. Oluline on kõrv enne loputust spetsiaalse lambikese või kõrvapeegliga üle vaadata, et veenduda protseduuri vajalikkuses ja ohutuses. Kodus kõrva spetsiaalselt dušitada pole vaja – liigne niiskus traumeerib kuulmekäiku ja häirib normaalseid kaitsemehhanisme, lisaks võib vesi jääda vaigukorgi taha kinni ja tekitada juba nimetatud lukus kõrva tunde.

Abimehed apteegist

Kodusel teel saab vaiku pehmendada ja aidata sel kõrvast väljuda, kui kasutada 2–3 päeva apteegi käsimüügis olevaid õlitilku või 3% vesinikulahust. Soe soovitus on siiski kõrvu enne perearstile näidata ja kui vastunäidustust pole, alles siis tilgutama hakata. Vahel aitab kõrvavaigu pehmendamine ka hilisemat loputust kergema vaevaga läbi viia. Seda eriti eakatel, kellel vaik on sageli tihke ja kõva ning esimese pingutusega loputusel väljuda ei taha. 

Alati loputada ei saa – näiteks juhul kui kuulmekäigus on põletik või trummikiles auk. Küllalt palju on neid inimesi, kel juba aastaid on kõrvas paranemata auk, mida aga ei mäletata või ei tihata mainida. Ohtlik on see siis, kui kõrva veega puhastama asuda – vesi satub ava kaudu keskkõrva ning kaasneda võib tõsine põletik, pearinglusest ja halvast enesetundest rääkimata.

Seega on vaja varasemaid kõrvapõletikke, -operatsioone ning võimalikke kõrvatraumasid arstile mainida, kuna vana kinnikasvamata auk ei pruugi tavavahenditega nähtav olla. Loputamise alternatiiviks on juba imuri või muude spetsiifiliste instrumentide kasutamine.